CFR. Cost and Freight. Hind ja prahiraha
C-rühma tarneklauslitest esimest, CFR-i, kasutatakse ainult laevaveol nii merel kui
siseveel. Seda tarneklauslit tuleks kasutada nn klassikalise laevaveo (lo-lo laevad)
puhul, kus kauba lastimine-lossimine toimub üle laeva reelingu. Täiesti lubamatu
on selle tarneklausli kasutamine nendel juhtudel, kui sihtkoht asub sisemaal, kuhu
laevaga ligi ei pääse.
CFR-klausli puhul peab müüja sõlmima oma kulul veolepingu kauba veoks kuni
sihtsadamani. Samal ajal kauba kadumise ja kahjustamise risk ning kõik täiendavad
kulud peale kauba tarnimist toimunud sündmustest lähevad müüjalt ostjale üle
lastimissadamas hetkel, kui kaup ületab laeva reelingu.
Kulude jaotusel on määrav roll veolepingul. Ostja kulud on kõik kaubaga seonduvad
kulud peale kauba tarnimist, sh kai- või lihtrimaksud, lossimine ning transiidiformaalsuste kulud tingimusel, et need ei ole müüja veolepingujärgsed kulud. Järelikult, hilisemate vaidluste vältimiseks peaksid pooled CFR-müügilepingu sõlmimisel täpselt
fikseerima, milliseid kaubaga seonduvaid kulusid müüja poolt sõlmitav veoleping
peab katma.
Väliselt sarnanevad kõik C-rühma tarneklauslid D-rühma klauslitega. Müüja on ju
kauba sihtsadamasse või sihtkohta kohale toonud! Tegelikult on müüja peale veolepingu (CIF ja CIP puhul ka kindlustuslepingu) sõlmimist ja kauba lastimist (üleandmist
vedajale) kogu riskist ja täiendavatest kuludest vaba. Seega on C-rühma tarneklauslid
sisuliselt palju lähedasemad F-rühma tarneklauslitele. Seda ei tohi kumbki pool, eriti
aga ostja, kahe silma vahele jätta.
Tolliformaalsuste täitmine on jagatud “õiglaselt”: müüja täidab kõik ekspordiga
seonduva ja kannab vastavad kulud ning riski, ostja kohustuseks on tolliformaalsused
ja sellega seonduvad kulud ning risk impordil ja, kui vaja, ka kauba transiitveol läbi
mis tahes maa. Viimased juhul, kui müüja ei ole neid tasunud veolepingu raames.
Neil juhtudel, kui laeva reelingul ei ole praktilist tähtsust riski ülemineku hetke määramisel (ro-ro laevad, rataskonteinerid, praamivedu jms.) ja kui pooled ei kavatse
kaupa tarnida üle laeva reelingu, tuleks kasutada tarneklauslit CPT.
Nagu kõigil neljal C-rühma tarneklauslil, on ka CFR-il kaks olulist kriitilist punkti.
■ Lastimissadamas, kus kauba kadumise või kahjustamise risk läheb müüjalt üle
ostjale. NB! See on ühtlasi ka tarnekoht.
■ Sihtsadamas, kuhu kaup saabub müüja sõlmitud veolepingu alusel. NB! See ei
ole tarnekoht, nagu vahel ekslikult arvatakse.
Joonisel on skemaatiliselt kujutatud CFR-i kriitilised punktid, kus on:
■ müüja poolt korraldatava veo lõpp-punkt – sihtsadamas;
■ kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – lähtesadamas, kui kaup
ületab laeva reelingu;
■ veolepingu kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht – sihtsadamas.
Jooniselt on näha, et müüja kohustuste hulka jääb ekspordi-tolliklaarimine, imporditolliformaalsuste täitmine on ostja kohustus.