CIF. Cost, Insurance and Freight. Hind, kindlustus ja prahiraha
C-rühma klauslitest teist, CIF-i, kasutatakse samuti ainult laevaveol nii merel kui
siseveel. Seda tarneklauslit tuleks kasutada nn klassikalise laevaveo (lo-lo laevad)
puhul, kus kauba lastimine-lossimine toimub üle laeva reelingu. Täiesti lubamatu
on selle tarneklausli kasutamine nendel juhtudel, kui sihtkoht asub sisemaal, kuhu
laevaga ligi ei pääse. Kahjuks kohtab aeg-ajalt sellist väärpraktikat, kus sisemaal
asuva tarne- või sihtkoha puhul kasutavad praktikud FOB-i tähistamaks seda, et
kauba veo korraldab ostja ja CIF-i tähistamaks seda, et kauba saadab kohale müüja.
CIF-i järgi on müüjal samad kohustused kui CFR-i puhul, kuid lisaks peab ta muretsema lastikindlustuse ostjal lasuvale kauba kadumise või kahjustamise riskile veo
ajal. Ta peab sõlmima oma arvel kindlustuslepingu ostja kasuks.
Ostjal tuleb selle klausli puhul arvestada, et müüja peab muretsema vaid miinimumkattega kindlustuse. Kuigi kindlustussumma on 110% CIF-lepingu väärtusest, jääb
kindlustushüvitis saamata, sest kauba kahjustus on tekkinud kindlustamata riskist
(nt vargus).
Analoogiliselt CFR-ga on ka CIF-il 2 olulist kriitilist punkti.
■ Lähtesadamas, kus kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle müüjalt ostjale.
See on ühtlasi tarnekoht.
■ Sihtsadamas, kuhu kaup saabub müüja sõlmitud veolepingu alusel. See ei ole
tarnekoht, nagu vahel ekslikult arvatakse.
Tolliformaalsuste täitmine on jagatud normaalselt: müüja täidab kõik ekspordiga
seonduva ja kannab vastavad kulud ning riski, ostja kanda on tolliformaalsused ja
sellega seonduvad kulud ning riskid impordil ja, kui vaja, ka transiitveol läbi mis
tahes maa. Viimased kulud juhul, kui müüja ei ole neid tasunud veolepingu raames.
Joonisel on skemaatiliselt kujutatud CIF-i kriitilised punktid, kus on:
■ müüja poolt korraldatava veo lõpppunkt – sihtsadamas;
■ kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – lähtesadamas, kui kaup
ületab laeva reelingu;
■ veolepingu kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht – sihtsadamas.
Jooniselt on näha, et müüja kohustuste hulka jääb ekspordi-tolliklaarimine, imporditolliformaalsuste täitmine on ostja kohustus.
CIF-i puhul kehtib soovitus, et kui laeva reelingul ei ole praktilist tähtsust riski ülemineku hetke määramisel (ro-ro laevad, rataskonteinerid ja -platvormid) või kui pooled
ei kavatse kaupa tarnida üle laeva reelingu, siis tuleks kasutada tarneklauslit CIP.