DDP. Delivered Duty Paid. Tarnitud, toll tasutud
DDP on seitsmes ja viimane tarneklausel kõigi veoviiside rühmas. DDP tähendab, et
müüja on kauba tarninud, kui impordi-tolliklaaritud ja saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Müüja kannab
kogu riski ja kulud, mis kaasnevad kauba kohaletoomisel nimetatud kohta. Tal on
lisaks kauba tolliklaarimisele ekspordil teha ka impordi-tolliklaarimine, maksta kõik
ekspordi- ja impordimaksud ning korraldada kõik tolliformaalsused.
DDP paneb müüjale maksimaalsed kohustused.
Kui EXW-klausel on maksimaalselt müüjakeskne, siis DDP on maksimaalselt ostjakeskne. Ostja kohustuseks jääb vaid kaup vastu võtta ja kauba eest vastavalt
müügilepingu maksetingimustele tasuda.
Pooltel soovitatakse mitte kasutada DDP-klauslit, kui müüja pole võimeline vahetult
või kaudselt korraldama impordi-tolliklaarimist.
Kui pooled soovivad, et ostja kannaks impordi-tolliklaarimise kulud ja riski, siis tuleks
kasutada DAP-klauslit.
Kogu käibemaks ja iga muu impordil kasseeritav maks on müüja kanda, kui müügilepingus ei ole selgelt kokku lepitud vastupidises.
Joonisel on skemaatiliselt kujutatud DDP kriitiline punkt, kus on:
■ müüja poolt korraldatava veo lõpp-punkt – nimetatud sihtkoht;
■ kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht – sihtkohas, kui kaup on
antud ostja käsutusse;
■ kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht – samas, kus eelmine.
Jooniselt on näha, et müüja kohustuste hulka jääb kogu tolliklaarimine, s.o kõigi
tolliformaalsuste täitmine ekspordil, impordil, ja kui vaja, ka transiitveol.
DDP puhul kannab müüja kõik kulud alates kauba valmistamisest kuni kauba kättetoimetamiseni ostjale. Järelikult on DDP puhul kauba hind ja lepingu summa
maksimaalne.