EXW. Ex Works. Hangitud tehasest
EXW järgi on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja
käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (tehases, laos jms).
NB! Müüja ei vastuta kauba pealelaadimise eest ostja transpordivahendile ega ekspordi-tolliformaalsuste täitmise eest. Juhul kui pooled soovivad, et müüja vastutaks
kauba pealelaadimise eest ning kannaks sellega seotud riski ja kulusid, tuleks see
selgelt müügilepingus sõnastada.
Ostja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid kauba toimetamisel
soovitud sihtkohta alates müüja territooriumist.
Seda tarneklauslit ei tuleks rakendada, kui ostja pole võimeline vahetult või kaudselt
ekspordi-tolliformaalsusi täitma. Sellisel juhul peaks kasutama tarneklauslit FCA.
EXW on maksimaalselt müüjakeskne. Tema kasutamise hiilgeaeg oli Teise maailmasõja järel, kui Euroopas valitses suur kaubapuudus. Nüüdisaegse, ostjale orienteeritud turumajanduse juures võiks seda tarneklauslit kasutada ainult siis, kui ostja
ise peaks seda soovima. Ent ostjal pole põhjust seda tahta, sest ostjale võib eriti
vastuvõetamatuks osutuda kõigi ekspordi-tolliformaalsuste täitmise ning sellega
kaasnevate kulude ja riskide kandmise kohustus. EXW on ainus tarneklausel, mis
paneb kõigi tolliformaalsuste täitmise kohustuse ostjale. NB! Tolliformaalsuste täitmine ning kaasnevate kulude ja riskide kandmine on kõigi tarneklauslite puhul tinglik
kohustus, mis kehtib ainult siis, kui vastavad tollinõuded on rakendatud.
Joonisel on skemaatiliselt kujutatud EXW kriitiline punkt – müüja territoorium, kus on:
■ ostja poolt korraldatava veo alguspunkt;
■ kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku koht;
■ kulude (ja kohustuste) müüjalt ostjale ülemineku koht.
Jooniselt on näha, et ostja kohustuste hulka jääb ka kõigi tolliformaalsuste täitmine.
Incoterms® 2010 on selgelt välja öelnud, et EXW-d tuleks kasutada siseriiklikes
tehingutes, rahvusvahelistes tehingutes on asjakohasem FCA (vt p 3.1.1).