Kuidas on tarneklauslid klassifitseeritud?
Tabelist 1 on näha klassifikatsioon, mis võeti kasutusele juba Incoterms 1990-s.
Incotems® 2010 on sellest loobunud. Kuna senine süsteem aitas paremini mõista
eri tarneklauslite olemuslikku erinevust, peatugem sellel pikemalt.
Alates 1990. aasta versioonist jagati tarneklauslid nelja rühma: E, F, C ja D, mis
on vastava rühma tarneklauslite algustähed. Need neli rühma erinevad omavahel
ostjale orienteerituse astme poolest.
E-rühm sisaldab ainult ühe tarneklausli – EXW, mis on maksimaalselt müüjakeskne.
Müüja ainus kohustus on teha lepingule vastav kaup ostjale kättesaadavaks oma
territooriumil, s.o tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla
ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist.
F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti
võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud
ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud
lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud
vedajale (laevale).
1. Incoterms 2000 tarneklauslite rühmad
E-rühm
Järele tuldud
1. EXW EX Works (... named place)
Hangitud tehasest (... nimetatud koht)
F-rühm
Põhivedu
tasumata
2. FCA Free CArrier (... named place)
Franko vedaja (... nimetatud koht)
3. FAS Free Alongside Ship (... named port of shipmenf)
Franko laeva kõrval (... nimetatud lastimissadam)
4. FOB Free On Board (... named port of shipmenf)
Franko laeva pardal (... nimetatud lastimissadam)
C-rühm
Põhivedu
tasutud
5. CFR Cost and FReight (... named port of destination)
Hind ja prahiraha (... nimetatud sihtsadam)
6. CIF Cost, Insurance and Freight (... named port of
destination)
Hind, kindlustus ja prahiraha (... nimetatud sihtsadam)
7. CPT Carriage Paid To (... named place of destination)
Vedu makstud kuni (… nimetatud sihtkoht)
8. CIP Carriage and Insurance Paid to (... named place of destination)
Vedu ja kindlustus makstud kuni (... nimetatud sihtkoht)
D-rühm
Kohale
toodud
9. DAF Delivered At Frontier (... named place)
Tarnitud piiril (... nimetatud koht)
10. DES Delivered Ex Ship (... named port of destination)
Tarnitud laevalt (... nimetatud sihtsadam)
11 DEQ Delivered Ex Quay (... named port of destination)
Tarnitud kailt (... nimetatud sihtsadam)
12. DDU Delivered Duty Unpaid (... named place of destination)
Tarnitud, toll tasumata (... nimetatud sihtkoht)
13. DDP Delivered Duty Paid (... named place of destination)
Tarnitud, toll tasutud (... nimetatud sihtkoht)
C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja tarneklausli (CFR, CIF, CPT
ja CIP) puhul peab müüja oma kulul sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud
sihtsadamasse (CFR ja CIF) või sihtpunkti (CPT ja CIP). NB! Samal ajal läheb kauba
kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle müüja maal, kui müüja on andnud
kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF). Seejuures
on võimalik valida kahe variandi vahel: müüja sõlmib kindlustuslepingu ostja kasuks
kauba veol kuni sihtkohani (CIF ja CIP) või kindlustuslepingu sõlmimise kohustust
müüjal pole (CFR ja CPT).
D-rühma olid koondatud selgelt ostjakesksed tarneklauslid. Kui E-, F- ja C-rühma
tarneklauslite puhul toimus kaubatarne müüja maal, siis D-rühma puhul anti kaup
üle sihtkohas. Müüja pidi kauba kohale toimetama, kandes kuni kauba üleandmiseni sihtkohas kõiki kaubaga seonduvaid kulutusi ja riske. Seega langesid D-rühma
tarneklauslitel kauba tarnekoht ja sihtkoht kokku. Müüja pidi kandma kõik kaubaga
seonduvad kulud kuni kauba üleandmiseni piiril (DAF), laevalt sihtsadamas (DES),
kailt sihtsadamas (DEQ), nimetatud sihtkohas ostja maal või ostja territooriumil
(DDU ja DDP).
Tarneklauslite ülaltoodud rühmitamine võimaldas suhteliselt kergesti üksikute tarneklauslite erinevusi meelde jätta ning muutis Incoterms 2000 kasutamise kommersandile käepäraseks.
Incoterms® 2010 sellist kõiki tarneklausleid ühte tabelisse koondamist ja neljaks
rühmaks jagamist ei kasuta, ent peamine on säilinud: iga tarneklausli algustäht
annab meile informatsiooni, mis tüüpi klausliga on meil tegemist. Nii toimub E- (EXW)
ja F-klauslite (FCA, FAS ja FOB) tarne müüja maal ja äraveo korraldamine on ostja
kohustus. Ka C-klauslite (CPT, CIP, CFR ja CIF) puhul toimub tarne müüja maal, ent
müüja korraldab kauba veo sihtkohani ostja maal. D-klauslite (DAT, DAP ja DDP)
puhul kannab müüja kõiki kulusid ja riske kuni nimetatud sihtkohani.
Incoterms® 2010 jagab kõik üksteist tarneklauslit kasutatava veoviisi järgi kahte
rühma. Esimese rühma moodustavad need klauslid (kokku 7), mis on kasutatavad
sõltumata veoviisist, s.t kõik veoviisid, kaasa arvatud laeva- ja multimodaalne vedu,
on kasutatavad, vt tabel 2.
Tabelist on näha, et seal on Incoterms 2000 kõik rühmad (E-, F-, C- ja D) esindatud.
Uued tarneklauslid DAT ja DAP kuuluvad mõlemad D-klauslite hulka.
Tabelisse 3 on koondatud ainult laevaveol kasutatavad tarneklauslid. Ka Incoterms
2000 klassifitseeris tarneklausleid lisaks rühmadele veel veoviisi järgi.
Mis on tarnetingimused (Incoterms) aastal 2020?
Kelle õigusi ja kohtustusi need reguleerivad ning mida need erinevad tähekombinatsioonid täpselt tähendavad
Kauba transpordil on oluline teada ostja, müüja ja veoettevõtte õigusi ja kohustusi, et tehingu asjaolud oleks kõigile osapooltele ühiselt mõistetavad ja ei oleks oodata ebameeldivaid üllatusi. Seletame siin lahti:
mida tarnetingimused endast kujutavad,
milliseid õigusi ja kohustusi need täpsemalt reguleerivad, ning
kuidas valida õige tarneklausel.
Tarnetingimused ehk Tarneklauslid (Incoterms 2020)
Lihtsalt öeldes on tarnetingimuste ehk tarneklauslite (inglise keeles Incoterms) puhul tegemist reeglistikuga, mis määrab ära kauba ostu- ja müügilepingu poolte õigused ja kohustused. Rahvusvahelise Kaubanduskoja koostatud kaubandusreeglite kogu, mis aitab lihtsustada ostu-müügitehinguid, sätestades tarnega seotud kuludele, riskidele ja vastutusele kindlad tüüplahendused. Antud kaubandusreeglite komplekt avaldati 1936. aastal ning koosneb 11 reeglist, mis määratleb, kes mille eest rahvusvahelistes tehingutes vastutab - EXW, FCA, FAS, FOB, CFR, CIF, CPT, CIP, DPU, DAP, DDP. Iga konkreetse lepingu puhul rakendatakse neist vaid ühte. Tarneklausleid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Need on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust.
Tarneklauslid jagunevad kaheks:
EXW, FCA, DPU, DAP, CPT, CIP, DDP kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul (mere-, maantee-, raudtee- ja lennutransport);
FAS, FOB, CFR, CIF kasutatakse ainult meretranspordi puhul.